Ajukuulmine (BrainHearing)
Aju on kogu meie keha meeleorganite ja tegevuse juht. Siiani oldi arvamusel, et kõrvakuulmise põhiorganiks on kõrvanärvid. See on küll kuulmisalase info sisendiks ajju, aga selle info töötlemine ja meile arusaadavaks tegemine toimub ajus. Mõlemast kõrvast edastavad kuulmisnärvid ajju vasaku ja parema poole helisid. Aju paneb vastavalt oma kogemusele kokku meile vajaliku sfäärilise helipildi. Kuulmislangusega inimesele tuleb vastavalt mõlema kõrva audiogrammile kõrvanärvile edasi anda adekvaatne helipilt vastavalt konkreetse isiku kuulmislangusele, kompenseerides vajalikke helisid, mis puudu jäävad. Seejuures on väga oluline nende helide kõrvanärvile toimetamise kiirus. Selleks on Oticoni kuuldeaparaatide töökiirus (alates Opn seeriast) ligilähedane analoogsignaalitöötlusele. Tänapäeva kuuldeaparaadid kasutavad olenevalt tootjast väga keerulisi algoritme. See töötlus võtab küllalt palju aega. Erinevust vasaku ja parema kõrva signaalitöötlusele tajub inimene kajana. Kui aga kuuldeaparaadid ei võimalda korralikku helisignaali töötlust, kipub inimese aju puudu jääva osa ise välja mõtlema ja on suur tõenäosus vaimuhäirete tekkimiseks. Seepärast peavad mõlema kõrva kuuldeaparaadid edastama kõrva adekvaatse helipildi vastavalt audiogrammile, et aju saaks kokku panna tõelise helipildi. Seda nimetataksegi ajukuulmiseks ja see mõiste on Oticoni poolt patenteeritud.
Ajukuulmise helitöötluse osaks on keerukad protsessid vähendamaks müra kõrvalmõju ja suurendamaks kõnest arusaamist. Oleme täheldanud, et kevadel, kui ilmad lähevad ilusaks, kuulmine nagu paraneks ja hilissügisel, halbade ilmade saabumisel, kuulmine halveneks. Tegelikult ei sõltu kõrvanärvide vastuvõtlikkus aastaajast, aga kui ilmad lähevad soojaks ja tuju paraneb, on meie ajul rohkem aega kuulmisega tegeleda. Kui ilmad muutuvad külmaks ja koledaks, peab aju tegelema meie kehatemperatuuri hoidmise ja muude välismõjude ning stressiga. Kahjuks pole kõik meie kõrva-nina-kurguarstid veel seda erisust tunnistanud (lõunamaades seda muret ju pole). Meie soovitus on kaks korda aastas käia kuulmisuurija juures audiogrammi tegemas, kindlustamaks meie ajule parim helipilt.
Oticoni praegustest aparaatidest kasutavad sellist kiiret töötlust meie keskusest saadavad mudelid: More, OpnS, Xceed (eriti suure kuulmiskahjustuse puhul, lastele XceedPlay), Zircon ja baasmudelina Oticon Jet. Lisaks ka Siya ja Opn mudelid. Kohe on saabumas ka uus ülikiire kõrvasiseste kuuldeaparaatide mudeliseerija Oticon Own. Lastele on mõeldud ka PlayPX mudelid. Kõik eelpool nimetatud kuuldeaparaadid võimaldavad iPhone ja Ipod-i ning Ipad-iga heli stream’imist kuuldeaparaati ning ka TV-adapteriga heli kuulamist telerist otse kuuldeaparaati. Android seadmetele tuleb kasutada lisaseadmena ConnectClip’i.
Kirjutas Andres Andra, Eesti Audioloogia Seltsi liige
